Eneseteadlikkus kui 21. sajandi must-be

Eneseteadlikkus on praegusel ajal üks olulisemaid spetsialisti ja juhi omadusi. Inimesed, kes oma minapilti selgelt näevad, saavutavad paremaid tulemusi, neid edutatakse tihemini, nad on paremad suhtlejad ja olulisemad mõjutajad. Kindlasti on nad paremad juhid.

Kui 95 % inimestest usub, et nad on eneseteadlikud, siis tegelikkuses on eneseteadlikud üksnes 10-15 % inimestest.
21. sajandil on inimesed muutunud enesekesksemaks ja vähem eneseteadlikuks – me keskendume endale üha rohkem, aga järjest keerulisem on end objektiivselt näha.

Inimesed kulutavad palju aega eneseanalüüsile, aga on jõutud üllatava tõdemuseni, et see ei suurenda inimese õnne, rahulolu tööga, enesekindlust ega vähenda stressitaset. Tuleb välja, et inimesed, kes tegelevad ulatusliku eneseanalüüsiga, on hoopis vähem eneseteadlikud. Põhjus selles, et enamasti tehakse enesevaatluse käigus suuri vigu.

Loe edasi: Eneseteadlikkus kui 21. sajandi must-be

Kas töönarkomaan või kirglik töötaja?

Töönarkomaaniks sildistamine on laialt levinud ja nii mõnigi kord võetakse seda ekslikult komplimendina, tajumata töönarkomaaniat negatiivse sõltuvusena, millel on ulatuslikud tagajärjed töötajale ja teda ümbritsevatele.

Töönarkomaanid on töötajad, kes töötavad liiga palju, ei suuda end tööst eraldada või välja lülitada. Neile on omane vähene töörõõm ja nad tunnevad sundi töötada üle neile seatud ootuste. Töönarkomaaniaga seostatakse tervise, õnnetaseme, lähisuhete ja sotsiaalsete oskuste halvenemist. Töönarkomaanid seavad endale ise kõrgeid nõudmisi ja ootavad sageli sarnast pühendumist tööle ka kolleegidelt, mis pingestab töökeskkonda ja omavahelist läbisaamist.

Loe edasi: Kas töönarkomaan või kirglik töötaja?

Soolise palgalõhe vähenemine algab julgusest küsida

Huumoriga Eesti rahvuskalaks tituleeritud palgalõhe väga naljakas tegelikult ei olegi. Kuigi statistikaameti analüüsid näitavad, et sooline palgalõhe on kolmandat aastat vähenenud, olles 2016. aasta oktoobris 20,9%, siis selle veidigi optimistliku langustrendi rebib tagasi maapeale Eurostat, mille kohaselt on palgalõhe oluliselt suurem – 26,9% (2017). Eurostati riikide võrdluses oleme selle näitajaga Euroopas esimesel kohal.

Avasime hiljuti anonüümse talendipanga talentest.ee, mis aitab Eesti ettevõtetel leida andekaid spetsialiste ja juhte. Analüüsides esimest 500 töötavat spetsialisti ja juhti, kes on Talentestiga liitudes määranud oma motiveeriva brutopalga ehk palgaootuse, näeme, et ootused palgale erinevad naiste ja meeste osas 27,4% võrra. Kuigi keskmine motiveeriv brutopalk nimetatud positsioonidega töötajatel oli 1993 eurot, oli naiste keskmine 1819 eurot ja meestel 2317 eurot.

Loe edasi: Soolise palgalõhe vähenemine algab julgusest küsida

Lojaalne ja vabast tahtest pingutav töötaja ei ole iseenesestmõistetav

On teada fakt, et pühendunud ja organisatsiooni arengusse panustav töötaja aitab tõsta organisatsiooni väärtust. Sellisel töötajal on valmisolek  panustada nii enda aega kui ka oskusi rohkem, kui temalt nõutakse. Lisaks sellele on talle omane suurem lojaalsus.

Töötaja pühendumus on otseselt seotud sellega, kuidas ta mõistab ja samal ajal ka samastab ennast tööandja eesmärkide ja väärtustega. Sellest loogikast tulenevalt saab töötaja pühendumust hinnata, kui uurida tema lojaalsust, väärtuste sarnasust organisatsiooniga ning uhkust organisatsioonis töötamise üle.

John Sutherland analüüsis oma teadustöös “Who commits? Who engages” (2018) 14 000 töötaja arvamusi ja jõudis vägagi põnevate järeldusteni. Näiteks väidab uurimustöö, et 25% töötajatest tunneb oma tööandja suhtes vähest lojaalsust ja 74% töötajatest tunnevad, et nende väärtused ühtivad tööandja omaga. Mõnevõrra üllatuslik on ehk järeldus, et ligi 80% töötajatest tunneb oma tööandja üle uhkust.

Loe edasi: Lojaalne ja vabast tahtest pingutav töötaja ei ole iseenesestmõistetav

Kas muusika kuulamine aitab produktiivust tõsta?

Muusika kuulamisest töökeskkonnas räägitakse palju. Seejuures jõutakse tihti küsimuseni, kas see siis ikkagi tõstab või langetab produktiivsust. Otsustasime asja lähemalt uurida.

Selgub, et päris ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Muusika kuulamise efekt sõltub olukorrast, tööülesandest ja lisaks ka inimese iseloomust. Kui kontor on lärmakas, võib muusika aidata vaigistada müra ja lihtsustada keskendumist. Samas on muusika kuulamine ajule lisategevus ja võib seetõttu raskendada ülesande sooritamist ning pärssida tegutsemise kiirust.

Loe edasi: Kas muusika kuulamine aitab produktiivust tõsta?

Üldlevinud väljendid tööl, mille kasutamise peaksid koheselt lõpetama

Sõnakasutus, eneseväljendamine ja kõnemaneer töökohas loovad Sinust pildi töökaaslastele, klientidele, äripartneritele ja juhuslikele vestluskaaslastele. Eneseväljendusele peaksime pöörama sama palju tähelepanu kui välimusele (kui mitte rohkem).

Mõned üldlevinud väljendid, mida igapäevaselt kasutatakse, võivad Sinu mainet teiste silmis langetada ja kleepida Sulle külge silte, mida Sa väärt ei ole. Kui märkad ennast mõnda järgmistest väljenditest kasutamas, siis pööra oma sõnakasutusele rohkem tähelepanu, sest Sinu kõnemaneer võib jätta Sind ilma olulistest arenguvõimalustest.

Loe edasi: Üldlevinud väljendid tööl, mille kasutamise peaksid koheselt lõpetama

Kas oled tööintervjuuks valmis?

Tööintervjuule pääsemine on märk Sinu teoreetilisest sobivusest töökohale. Intervjuu käigus testitakse peamiselt Sinu sobivust isiksuse, kohanemisvõime ja oskuste tasandil. Juba hetkest, kui Sa sisened tööandja ruumidesse, algab Sinu hindamine ja analüüsimine. Tavaliselt on intervjueerimise esimeses pooles selge, kas Sa oled õige inimene ametikohta täitma või mitte.

Testi, kas oskaksid vastata küsimustele, mis Sind ootamatult tööintervjuul tabada võivad:

Loe edasi: Kas oled tööintervjuuks valmis?

7 praktilist nõuannet aja kokkuhoiuks

Tööaja produktiivsus sõltub teadlikkusest ja oskusest oma aega planeerida. Väikesed muudatused käitumises aitavad Sul jõuda lühema ajaga parema tulemuseni. Kõige olulisem on võtta aega puhkuseks just neil kõige kiirematel perioodidel, sest ülesannete alla mattudes hägustuvad eesmärgid ja kaob töörõõm.

Siin on seitse olulist mõtet, mis aitavad Sul efektiivsemalt oma tööaega ära kasutada:

Loe edasi: 7 praktilist nõuannet aja kokkuhoiuks

Stress on normaalsus?

Väljend “stress” on muutunud juba niivõrd laialdaselt kasutatavaks, et inimesed on tüdinenud sellel teemal rääkimisest. Paljude jaoks on stressiga toimetulek igapäevane normaalsus, millega püütakse harjuda.

Siinkohal on hea meelde tuletada stressi algset olemust. Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi on stress organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu. Samas peavad Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri andmetel ligikaudu pooled Euroopa töötajatest stressi töökohas tavaliseks. Selle järgi võiks justkui järeldada, et inimesed peavad negatiivset keskkonda oma igapäevaelus normaalsuseks.

Loe edasi: Stress on normaalsus?

Kes on töötajate arvates hea juht?

Juhil ja töötajatel on tihti erinev arusaam, milline on hea juht. Siin on nimekiri punktidest, mis on koostatud lähtuvad töötaja vaatepunktist.

Hea juht on:

  • Ühiselt kasutatav omand 

Juht peaks olema kättesaadav kõikidele inimestele kogu aeg, ta peaks oskama kuulata ja leidma alati aega. Töötajad tahavad juhiga vabalt suhelda ja eeldavad, et juht peaks suurema osa oma ajast kulutama inimeste teenimisele. Avalikes seisukohtades peaks juht väljendama töötajate huve ning seisma nende heaolu eest.

Loe edasi: Kes on töötajate arvates hea juht?